ConsentGate

Kõik juhendid

Kas pean oma lehel tehisintellekti loodud pildid märgistama?

Uuendatud: 13. oktoober 2026

Lühike vastus

Mitte kõiki. Alates 2. augustist 2026 nõuavad ELi reeglid nähtavat märgist ainult niinimetatud süvavõltsingute (deep fake) puhul: need on tehisintellekti pildid, mis sarnanevad päris inimeste, kohtade, esemete või sündmustega ja mida võib pidada ehtsaks. Abstraktne või joonistatud stiilis illustratsioon blogipostituse juures üldjuhul kohustuse alla ei kuulu.

Mida reeglid ütlevad ja milline on nende staatus

ELi tehisintellektimääruses on läbipaistvusreegel, mis kehtib alates 2. augustist 2026. See ei nõua märgist igale tehisintellekti pildile. Peate avalikustama, et pildi, helisalvestise või video on loonud või seda on muutnud tehisintellekt, ainult siis, kui tegu on süvavõltsinguga.

Üksikasjad tulevad Euroopa Komisjoni suunistest ja tegevusjuhisest. Suunised ei ole siduvad ja nende ametlikku vastuvõtmist kõigis keeltes ei õnnestunud 13. oktoobriks 2026 kinnitada. Tegevusjuhis on vabatahtlik. Mõlemad näitavad siiski, kuidas reeglit mõistetakse.

Enne 2. augustit 2026 loodud või muudetud pilte ei pea tagantjärele märgistama. Kui töötlete vana pilti pärast seda kuupäeva tehisintellektiga ümber, loetakse see uueks muutmiseks.

Millal on pilt süvavõltsing

Suunised seavad neli tingimust, mis peavad kõik olema täidetud. Pilt sarnaneb millegagi. See miski on olemas või võiks usutavalt olemas olla. Tegu on isiku, eseme, koha, üksuse või sündmusega. Vaataja võib pilti ekslikult pidada ehtsaks või tõeseks.

Inimene ei pea olema päris: piisab, et selline inimene võiks olemas olla. Teie kavatsus ei loe. Fotorealistlikkus üksi asja ei otsusta. Kui pilti näevad tõenäoliselt lapsed või eakad, võib piisata sellest, et eksitusse võivad sattuda nemad.

Realistlik tehisintellekti „foto“, mida näidatakse kui teie meeskonda, teie klienti või teie salongi, on selge juhtum. Üldine meeleolupilt on nõrgem juhtum, kuid mitte iseenesest ohutu.

Näited: mis kuulub kohustuse alla ja mis mitte

Kuulub: tehisintellekti loodud tootepilt reklaamis või pakendil, millel toode näeb välja ahvatlevam või parem, kui see tegelikult on. Realistlik tehisintellekti avatar, keda esitletakse päris inimesena.

Ei kuulu: päris toode, näiteks auto, tehisintellekti loodud taustal, kui reklaam ei eksita toote enda suhtes. Olemasoleva foto väikesed parandused: mööduja eemaldamine, valgus, värvikorrektsioon, kosmeetiline retušš. Stseenid, mida keegi päriseks ei peaks, näiteks draakon või rääkivad hiired juustureklaamis.

Iga stiliseeritud graafika ei ole vabastatud. Tüüpiline abstraktne või joonistatud stiilis illustratsioon ei esine aga ehtsa fotona, seega märgist ei vaja.

Kes vastutab

Kohustus lasub sellel, kes otsustab oma kutsetegevuses tehisintellekti kasutada ja selle, kuidas seda kasutada. Kui pildi tegi teie töötaja või teie nimel ja teie kontrolli all tegutsev vabakutseline, vastutab teie ettevõte.

Kui agentuur otsustas ise, kas ja kuidas tehisintellekti kasutada, lasub kohustus agentuuril, mitte kliendil, kes töö lihtsalt tellis. Klient, kes ise palub tehisintellekti pilte, valib tööriista või kiidab need teadlikult heaks, on samuti kohustatud. Seepärast küsige agentuurilt, kas ta kasutas tehisintellekti.

Lehel, mis ainult avaldab teiste pilte, näiteks pildipanga fotosid, seda kohustust ei ole, kuigi komisjon soovitab tungivalt olemasolevad märgised alles jätta. Isiklik kasutus väljaspool kutsetegevust kohustuse alla ei kuulu.

Milline peaks märgis välja nägema

Teave peab olema selge ja nähtav siis, kui keegi pilti esimest korda näeb, ja iga pildi juures eraldi. Märkusest kasutustingimustes ei piisa. Ei piisa ka peidetud märkest, mille generaator faili kirjutab: inimesed peavad märgist nägema ilma tööriistade ja klõpsamiseta.

Reegel ise vormi ette ei kirjuta. Tegevusjuhis paneb märgise pildile endale, näiteks paremasse ülanurka, või ülekattele, mis näib olevat pildi peal. Kui märgis ilmub alles hiirega peale liikudes, jääb sellest väheks. Kas piisab allkirjast pildi all, ei ole veel otsustatud, seega on märgis pildil kindlam.

Võite kasutada tasuta ja vabatahtlikku ELi ikooni „AI“. Märgis ei paranda eksitavat pilti: toode, mida näidatakse paremana, kui see on, eksitab klienti endiselt.

Riikide erinevused ja tuvastamine

Mõni riik lisab rangemaid reegleid, kuid meediale või reklaamile, mitte igale veebilehele. Sloveenia meedia märgistab iga generatiivse tehisintellektiga tehtud sisu alguses ja lõpus. Horvaatia meedia ja elektroonilised väljaanded märgistavad igasuguse tehisintellekti loodud sisu. Rumeenia audiovisuaalmeedia näitab realistliku sünteetilise sisu ajal kogu selle kestuse vältel ekraanil hoiatust. Läti nõuab märgist tasulisele valimisreklaamile, milles tehisintellekt näitab inimest või sündmust tegelikkusele mittevastavalt.

Sloveenias ja Ungaris saab asutus puuduva märgise eest juba praegu trahvi määrata, kuigi me ei leidnud teateid ühestki trahvist. Poolas muutub see võimalikuks 28. oktoobril 2026. Eestis ei ole järelevalveasutust veel ametlikult määratud ja riigisisest karistussätet me ei leidnud, seega ei saa meile teadaolevalt artikli 50 rikkumise eest praegu trahvi määrata. Kohustus ise kehtib kõikjal juba praegu.

Tehisintellekti piltide automaatne tuvastamine on ebausaldusväärne. Ühes 2026. aasta uuringus pidasid uuematele generaatoritele häälestatud detektorid 39 kuni 63 protsenti ehtsatest nutitelefonifotodest tehislikuks. Seega on otsus teie teha: pidage oma tehisintellekti piltide kohta lihtsat nimekirja.

See on reeglite kirjeldus, mitte nõuanne teie konkreetse juhtumi kohta. Õiguslik alus: määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõiked 4 ja 5 ning artikli 3 punkt 60.

Põhipunktid

Allikad

See juhend on üksnes informatiivne ega ole õigusnõustamine.