Tehisintellektiga kirjutatud tekstid: millal pean seda ütlema?

Uuendatud: 13. oktoober 2026

Lühike vastus

Siis, kui avaldate tehisintellekti loodud või ümber kirjutatud teksti, mis teavitab inimesi avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, näiteks tervisest, õigusest, rahandusest või ohutusest. Kohustus langeb ära, kui pädev inimene on sisu kontrollinud ja lehel on kirjas, kes avaldamise eest vastutab. Tootekirjeldused ja tavalised reklaamtekstid jäävad üldjuhul kohustuse alt välja.

Mida reeglid ütlevad ja milline on nende staatus

ELi tehisintellektimääruses on läbipaistvussäte, mis kehtib alates 2. augustist 2026. Kes avaldab oma kutsetegevuses tehisintellekti loodud või muudetud teksti selleks, et teavitada avalikkust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, peab selle avalikustama.

Üksikasjad tulevad Euroopa Komisjoni suunistest ja tegevusjuhisest. Suunised ei ole siduvad ja nende ametlikku vastuvõtmist kõigis keeltes ei õnnestunud 13. oktoobriks 2026 kinnitada. Tegevusjuhis on vabatahtlik. Sellegipoolest on need praegu parim kirjeldus sellest, kuidas sätet mõista.

Loeb avaldamise kuupäev. Enne 2. augustit 2026 avaldatud tekst märgist ei vaja. Varem loodud, kuid sel päeval või hiljem avaldatud tekst vajab.

Kolm tingimust ja teemade loetelu

Kohustus tekib siis, kui korraga on täidetud kolm tingimust. Tekst on avaldatud ehk kättesaadav laiale ringile omavahel mitteseotud lugejatele, ka maksumüüri taga. Selle eesmärk on teavitada ehk see annab edasi teadmisi, arvamusi või fakte. See käsitleb avalikku huvi pakkuvat küsimust.

Teemade loetelu on lai ega piirdu uudisteportaalidega. Suunised nimetavad poliitikat, avalikku haldust ja avalikke teenuseid, õigusemõistmist, põhiõigusi, avalikku julgeolekut, rahvatervist, keskkonnakaitset ja tarbijaohutust. Arvesse lähevad ka majandus-, finants-, teadus- ja kultuurisündmused, mille üle käib avalik arutelu.

Näide suunistest: elustiililehe artikkel, mis võrdleb dieetide mõju mõnele haigusele. Samamoodi kuulub kohustuse alla ettevõtte blogi juhend maksude, andmekaitsereeglite, haiguste või energiahindade kohta, isegi kui selle peamine eesmärk on nähtavus otsingumootorites.

Mis jääb kohustuse alt välja

Tootekirjeldused ja reklaamtekstid jäävad sõnaselgelt kohustuse alt välja. Erand: kui need sisaldavad väiteid tervise, tarbijaohutuse või kestlikkuse kohta. Tavaline šampoonikirjeldus jääb seega sättest välja. Kirjeldus, mis lubab tervisemõju, võib selle alla kuuluda.

Kohustuse alt jäävad välja ka postitus toote kasutamise kohta, ettevõtte uudised, retseptid ja stiilinõuanded. Romaanid, erakirjavahetus ja ühele kliendile saadetud nõuanne ei lähe arvesse.

Tehisintellekti väike abi ei ole teksti muutmine. Trükivigade ja grammatika parandamine ning stiili kerge lihvimine on tavaline toimetamine.

Millal märgist vaja ei ole

Märgist ei nõuta, kui korraga on täidetud kaks tingimust. Esiteks on teemat tundev inimene sisu enne avaldamist sisuliselt kontrollinud ja tal oli võimalik seda muuta või tagasi lükata. Faktide kontrollimine on miinimum. Teiseks on lehel kergesti leitavas kohas nimeliselt kirjas avaldamise eest vastutav isik või ettevõte koos kontaktandmetega.

Ei piisa sellest: ainult õigekirja ja grammatika parandamine, teksti ülevaatamine teise tehisintellektiga, pealiskaudne heakskiit või pelgalt toimetuspoliitika olemasolu. Kui tehisintellekt muudab teksti pärast heakskiitmist sisuliselt, erand enam ei kehti.

Tasub lühidalt kirja panna, kes tekste kontrollib ja mida ta kontrollib. See on teie tõend, kui keegi küsib.

Kuhu ja kuidas märgis panna

Märgis peab olema nähtav alates lugeja esimesest kokkupuutest tekstiga. Tegevusjuhis paneb selle teksti kohale või algusesse pealkirja juurde. Märkus artikli lõpus on nõrk lahendus, sest see jääb kergesti märkamata.

Üldine lause jaluses või tingimustes, näiteks „kasutame sellel lehel tehisintellekti“, ei ole märgis. Iga tekst märgistatakse eraldi. Võite märgistada ainult selle osa, mille tehisintellekt kirjutas või mida ta muutis.

Piisab lihtsast lausest, näiteks „Selle teksti lõi tehisintellekt.“, või vabatahtlikust ELi ikoonist loodud või muudetud sisu variandis. Märgis peab olema loetav ka ekraanilugejatele.

Tekstidetektorid ja järelevalve

Programmid, mis väidavad end tekstist tehisintellekti tuvastavat, on ebausaldusväärsed. Ühes 2023. aasta uuringus pidasid seitse detektorit tehisintellekti kirjutatuks keskmiselt 61 protsenti esseedest, mille olid kirjutanud inimesed, kelle emakeel ei ole inglise keel. 2025. aasta uuring, mis hõlmas muu hulgas poola, tšehhi ja ungari keelt, leidis, et inglise keele jaoks ehitatud detektorid on teiste keelte puhul peaaegu kasutud. Ühe sellise tööriista tegija ütleb ise, et tulemus ei ole tõend.

Detektori tulemus ei ütle ka midagi selle kohta, mis sättes loeb: teema ja see, kas inimene sisu kontrollis. Otsus on teie teha.

Sloveenias ja Ungaris saab asutus puuduva märgise eest juba praegu trahvi määrata. Poolas saab asutus seda teha alates 28. oktoobrist 2026. Eestis ei ole järelevalveasutust veel ametlikult määratud ja riigisisest karistussätet me ei leidnud, seega ei saa meile teadaolevalt artikli 50 rikkumise eest praegu trahvi määrata. Kohustus ise kehtib kõikjal juba praegu.

See on reeglite kirjeldus. See ei ole nõuanne teie konkreetse juhtumi kohta. Õiguslik alus: määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõiked 4 ja 5.

Põhipunktid

Märgis käib tehisintellekti tekstide kohta, mis käsitlevad avalikku huvi pakkuvaid teemasid, sealhulgas tervist, õigust, rahandust, ohutust, keskkonda ja teadust.
Tootekirjeldused ja reklaamid jäävad kohustuse alt välja, kui need ei sisalda väiteid tervise, ohutuse või kestlikkuse kohta.
Märgist ei ole vaja, kui pädev inimene on faktid kontrollinud ja lehel on kirjas, kes avaldamise eest vastutab.
Märgis käib teksti algusesse pealkirja juurde. Üldisest lausest tehisintellekti kohta jaluses ei piisa.
Tekstidetektori tulemus ei ole tõend. Otsus on teie teha.

Allikad

See juhend on üksnes informatiivne ega ole õigusnõustamine.